Patendiameti möödunud aasta lõpul valminud Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete uuringust selgus, et tervelt 62% uuringus osalenud ettevõtjatest hindab intellektuaalomandist olulisemaks domeeninime, kaubamärgi registreerimiseni jõuavad vähesemad. Paraku võib kaubamärgi registreerimata jätmine olla suur oht ettevõtte domeeninimele ja nii ettevõtte identiteedile tervikuna.

Sageli uurivad ettevõtjad, kas Eestis registreeritud kaubamärk kehtib ka mujal Euroopas või kus täpselt tuleks oma kaubamärk registreerida, et kindlustada ettevõtte jaoks kõige tõhusam kaitse.

Käivitumas on õpilasleiutajate konkurss ja sel puhul ajasime juttu kõigest 13-aastase, ent juba hämmastavalt pika staažiga leiutaja Greta Madeleinega. Greta räägib, mida leiutamine tema jaoks tähendab, millest ta ideed alguse on saanud ja pere tähtsast rollist oma leiutajaks kasvamise teekonnal.

Tere, Greta! Tean, et õpid korraga kahes koolis …

Kuigi tänapäeval oleks parim võimalik lahendus sootuks pakendita kaup, pole see alati võimalik. Sellisel juhul tuleks olukorrast maksimum võtta ning panna pakend oma toodet ja tarbijat teenima. Unustada ei tohiks oma disainitud pakendit ka tööstusdisainilahenduse või kaubamärgina kaitsmast.

Kaubamärgist mõeldakse tihti kui millestki, mis seostub üksnes suurettevõtete ja äritegevusega. Tegelikult ei vasta see tõele. Igaüks – olgu selleks suur või väike ettevõte, eraisik, MTÜ, riigiasutus vms –, kes on loonud midagi unikaalset ja soovib kontrolli selle kasutuse üle, võib selle intellektuaalomandina ära kaitsta (ja peakski seda tegema!).