Sageli nii just meilt küsitaksegi. Tegelikult ei ole vaja midagi nõuda, vaid tuleb oma leiutisele, kas kasulikule mudelile või patendile (vt blogipostitus), koostada nõudlus.

Nõudlus on kasuliku mudeli registreerimise taotluse või patenditaotluse kõige olulisem osa. Nõudlus sätestab täpselt, mis konkreetses taotluses on kaitstud ja mis ei ole. Lihtsamalt öeldes on nõudlusega määratud patendi või kasuliku mudeli kaitseulatus.

Juulikuust alates kehtivad Patendiametis patendi- ja kasuliku mudeli ekspertidele ning registritöötajatele suunatud patenditaotluse ja patentide menetlemise juhised.

Nimetatud juhised on ametisisene õigusakt. Seda liiki patendialane õigusakt Patendiametis varem puudus. Sarnased vähem või rohkem mahukad ameti töötajatele mõeldud juhised on kehtestatud enamikes patenditaotluse sisulist ekspertiisi tegevates patendiametites.

Kindlasti paljud teavad, et oma leiutist saab kaitsta patendiga. Sageli ei teata, et leiutistele on veel teinegi intellektuaalomandi kaitse vorm – see on kasulik mudel.

Kumba kaitseliiki oma leiutisele valida, kas patent või kasulik mudel?

Selleks et leiutist kaitsta, peab see olema uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav – need on kaitsevõimelisuse kriteeriumid, mis kehtivad ka kasuliku mudeli õiguskaitse korral.

Enne patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamist on kasulik välja selgitada, kas tegemist on ikka uue leiutisega. Juba olemasolevaid patente, patenditaotlusi ja kasuliku mudeli taotlusi võib leida mitmetest patendiandmebaasidest, näiteks Espacenetist .
Leiutisi klassifitseeritakse tehnika valdkonna järgi ning see aitab patendiandmebaasides otsingut läbi viia. Kõik patendiametid üle maailma kasutavad rahvusvahelist patendiklassifikaatorit IPC, mis loodi Strasbourgi kokkuleppe alusel ja jõustus 1975. aastal.

Tööstusomandil on väärtus nagu igal teisel omandil. Et see väärtus aga omaniku huvides oleks, tuleb selle eest ka hoolt kanda. Hool ei lõpe omaniku jaoks tööstusmandi registrisse kandmisega ära.