Neljapäeval, 17. juunil 2021 kell 20.00 kuulutatakse 15. korda välja „Euroopa leiutaja“ auhinna võitjad. „Euroopa leiutaja“ autasustamine toimub igal aastal, sellega soovitakse tunnustada leiutajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse innovatsiooni, majanduse ning ühiskonna arengule Euroopas.

Mõni päev tagasi ilmus Delfis uudis, et Saaremaal tegutsev Pöide Pruulikoda lisab esimesena Eestis oma tootele punktkirja, mis aitab nägemispuudega inimestel lugeda kaubal olevat etiketti.

Kui teemaks on kaubamärk, mõeldakse tavaliselt edukale äritegevusele. Millise tähise abil toodet paremini müüa või edukamalt teenust pakkuda? Võib-olla mõtleb mõni eriti ambitsioonikas ärimees ka surematusest. Ehk juhtub nagu Henry Fordiga, kes enam kui sada aastat tagasi pani oma autofirmale nimeks Ford ja nüüdseks ei ole vähemalt autoasjanduses enam ammugi tegemist tavapärase inglisekeelse perenimega. Kui Ford ja auto, mõeldakse ikka Henry Fordile.

Intellektuaalomandipäeva hakati Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ehk WIPO eestvõttel tähistama aastal 2000, kui liikmesriigid otsustasid sellel päeval hakata ära märkima WIPO konventsiooni, mis jõustus 1970. aasta 26. aprillil. Eesti on algusest peale intellektuaalomandipäeva tähistamisel kaasa löönud, korraldades selleks puhuks eri sündmusi, mis juhivad avalikkuse tähelepanu oma loodu kaitsmise vajalikkusele.

Läheneva intellektuaalomandipäeva puhul 26. aprillil on hea ettevõtjatele meelde tuletada, et on oluline kaitsta oma intellektuaalomandit ja teha seda ka õigel ajal. Enam tuntud intellektuaalomandi liigid on kaubamärk ja patent, kuid unustada ei tohi mingil juhul ka ettevõtte domeeninime. Oma lugu sellest, milliseid probleeme võib tuua kaasa ettevõtte domeeninime õigel ajal kaitsmata jätmine, jagas Patendiametiga tele- ja filmioperaator Kristjan-Jaak Nuudi (pildil).

Sageli nii just meilt küsitaksegi. Tegelikult ei ole vaja midagi nõuda, vaid tuleb oma leiutisele, kas kasulikule mudelile või patendile (vt blogipostitus), koostada nõudlus.