Neljapäeval, 17. juunil 2021 kell 20.00 kuulutatakse 15. korda välja „Euroopa leiutaja“ auhinna võitjad. „Euroopa leiutaja“ autasustamine toimub igal aastal, sellega soovitakse tunnustada leiutajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse innovatsiooni, majanduse ning ühiskonna arengule Euroopas. Selle aasta finalistid leiad meie kodulehelt.

Intellektuaalomandipäeva hakati Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ehk WIPO eestvõttel tähistama aastal 2000, kui liikmesriigid otsustasid sellel päeval hakata ära märkima WIPO konventsiooni, mis jõustus 1970. aasta 26. aprillil. Eesti on algusest peale intellektuaalomandipäeva tähistamisel kaasa löönud, korraldades selleks puhuks eri sündmusi, mis juhivad avalikkuse tähelepanu oma loodu kaitsmise vajalikkusele.

Sageli nii just meilt küsitaksegi. Tegelikult ei ole vaja midagi nõuda, vaid tuleb oma leiutisele, kas kasulikule mudelile või patendile (vt blogipostitus), koostada nõudlus.

Nõudlus on kasuliku mudeli registreerimise taotluse või patenditaotluse kõige olulisem osa. Nõudlus sätestab täpselt, mis konkreetses taotluses on kaitstud ja mis ei ole. Lihtsamalt öeldes on nõudlusega määratud patendi või kasuliku mudeli kaitseulatus.

Patent või ka kasulik mudel on suurepärane võimalus kaitsta oma intellektuaalset loomingut. Patenteerimine annab selle omanikule monopoli ehk võimaluse keelata konkurentidel oma leiutise tootmise ja turustamise. Kuid kas see tähendab ka seda, et patendi omanik võib alati ise oma patenti vabalt kommertsialiseerida?

Lühidalt öeldes on vastus EI, mitte alati.

Viimase kümnendi üleilmne tehnoloogia areng on kiirendanud mitmesuguste mobiilirakenduste kasutust. 2020. aasta lõpu seisuga oli Google Play Store’ist  võimalik alla laadida juba üle kolme miljoni äpi, lähedased numbrid olid ka Apple App Store’is. Kujunenud olukord on tekitanud suure huvi äppidega seonduva intellektuaalomandi kaitse vastu. Nii on ka Patendiametisse tihti pöördutud äppide patentimise küsimustes.

Tooksin siin välja paar mõttekohta, mida tuleks kindlasti arvestada sellise intellektuaalomandi kaitsmisel.

2004. aastal liitus Patendiamet Euroopa praktikaga ning hakkas välja andma tunnistusi, millega pikendatakse patentide tavapärast kehtivusaega. Patentide maksimaalne kehtivusaeg on üldjuhul 20 aastat. Täiendavat kaitset ei saa kõik patendid, vaid seda antakse ainult  meditsiini- ja taimekaitsetoodetele. Selline lähenemine võib tekitada küsimusi. Patendikaitse kehtivus originaalravimitele ja taimekaitsetootele kestab ju samuti kuni 20 aastat alates patenditaotluse esitamise kuupäevast.