Ettevõtja, kes soovib Eestis oma kaubamärki kaitsta, saab valida, kas taotleda Eesti või Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist. Patendivolinikuna soovitan sageli Euroopa Liidu kaubamärki, sest ühe taotluse ja mõõdukate kuludega saab lisaks Eestile kaitse veel 26 riigis.

Kuid on ka olukordi, kus tulevad esile Eesti kohaliku kaubamärgi eelised, toon neist mõned olulisemad siin välja.

Kolmapäeva hommik maksuametis. Fuajees sagivad võttegrupi liikmed, samas istuvad laua taga Peeter Oja ja Rene Vilbre. Oja on Alev Strömi kulmud ette kleepinud ja juba on õhus kerget koomikat. Laual on laiali esemed, mille otstarve ja olemus jäävad meile tabamatuks – Vilbre selgitab, et need on tollis inimestelt konfiskeeritud. Oja tutvustab väikest rohelist vändaga jubinat kui Katla Vallot ja ähmaselt pähklitange meenutavat eset kui Kurganovi Peigitsat.

Eesti Teadusagentuur kuulutas  6. septembril välja õpilasleiutajate riikliku konkursi, kuhu oodatakse nupukaid leiutisi. Patendiamet koostöös Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO) annab ka sel aastal välja eriauhinna (eelmise aasta võitja kohta loe siit).

Eelmises postituses vaatasime, kas retsepte on võimalik patendiga kaitsta või kasuliku mudelina registreerida. Vastus oli jah ja ei. Lihtsaim viis seda teha on uudse valmistamise meetodi või protsessi kaudu.

Vastus on jah ja ei.

Konsultatsioonides või telefonivestlustes küsitakse meilt alatasa: kas ma saan oma retsepti patenteerida või registreerida kasuliku mudelina, sest see on täiesti uus, mitte keegi pole kunagi nii teinud ja minu retsept koosneb täiesti uskumatutest komponentidest?

Siinkohal mõningad näpunäited, mida tuleks jälgida.

Ülemaailmse intellektuaalomandipäeva  puhul korraldasime huvilistele viktoriini, kus sai proovile panna oma teadmisi intellektuaalomandi kaitsmisest. Kuigi üldiselt võib vastuste põhjal hinnata intellektuaalomanditeadlikkust heaks, joonistus siiski selgelt välja kolm põhimõtet, mille vastu kiputakse eksima.